Sõbrad, tere tulemast praktikale, mis toetab teid söömise ajal.

Kuulake seda just siis, kui sööte. See praktika koosneb afirmatsioonidest, mis aitavad muuta iga söögikorra teadlikuks kogemuseks.

Lubage minu häälel jõuda teieni. Laske neil lausetel hakata teie sees loomulikult kõlama, justkui kordaks neid teie enda sisemine hääl.

Nüüd alustame söömist.

Head isu!

Toidu kaudu väljendan ma armastust oma keha vastu.

Ma loon enda ümber sellise ruumi, kus saan toitu nautida, tunnetada selle maitset ja olla täielikult kohal selles hetkes. Nii saab see toit tõeliselt toita minu keha, tuua mulle kasu ja pakkuda rõõmu.

Praegu ma lihtsalt söön. Ma ei tarbi samal ajal muud sisu. Ma ei keri sotsiaalmeediat, ei vaata videoid ega loe midagi. Praegu ma lihtsalt söön. See aeg kuulub mulle.

Mulle meeldib oma toitu vaadata. See on ilus ja isuäratav. Ma märkan selle värve. Märkan, kuidas valgus ja varjud langevad lauale ning taldrikule. Ma naudin selle toidu ilu, mida söön.

Ma tänan kõiki inimesi, kes on aidanud sellel toidul jõuda minu taldrikule. Tänan võimaluse eest saada sellest toidust energiat ja jõudu.

Ma ei kiirusta. Ma ei lase end segada. Olen täielikult kohal selles söögikorras.

Ma tunnen söögiriistu oma kätes. Tunnen toidu kaalu ja tekstuuri. Olen siin ja praegu ning praegu ma lihtsalt söön.

Ma märkan, et mu mõtted muutuvad rahulikumaks ja selgemaks.

Ma tänan oma keha selle eest, et saan tunda toidu õrna lõhna.

Ja nüüd küsin endalt: mida ma praegu tunnen?

Kas tunnen kärsitust? Kas soovin kõik kiiresti ära süüa?

Ma võin süüa aeglaselt ja tähelepanelikult ning see on täiesti piisav.

Üks suutäis korraga.

Ma tunnetan toidu temperatuuri ja selle kõiki maitsenüansse.

Ma söön aeglaselt. Ma ei kiirusta.

Ma lihtsalt söön.

Tähelepanelikult jälgin, mis toimub.

Ma söön toitu. Minu keha reageerib sellele. Minu aju reageerib sellele. Kõik minu kehasüsteemid võtavad selle vastu.

Ma märkan toidu tekstuuri. Kas see on pehme või krõbe, mahlane või siidine?

Närides märkan, kuidas maitse avaneb. Alguses muutub see tugevamaks, seejärel tasapisi vaibub.

Ma naudin kõiki neid maitsevarjundeid.

Ma ei võta järgmist suutäit enne, kui eelmine on täielikult söödud.

Ma naudin kogu söömisprotsessi.

Ma märkan, mida mu keha tunneb.

Mul on huvitav jälgida oma aistinguid.

Ma märkan mõtteid, mis mu teadvusesse kerkivad. Ja kui tähelepanu hajub, toon selle õrnalt tagasi söömise juurde.

Ma jätkan teadlikult söömist.

Ma kuulan oma keha märguandeid.

Minu keha teab täpselt, kui palju toitu ta vajab, et tunda end mõnusalt ja küllastunult.

Ma jälgin huviga oma enesetunnet.

Minu taldrik tühjeneb tasapisi.

Ma märkan erinevust selle vahel, kuidas tundsin end enne sööki ja kuidas tunnen end nüüd.

Ma tunnen selgelt hetke, mil kõht on täis ja on õige aeg lõpetada.

Ma teadvustan, kuidas toit saab osaks minust ja toidab mind.

Minu keha omastab kõik vajalikud toitained.

Toit täidab minu keha iga rakukese vitamiinide, mineraalide ja energiaga.

Söögikorra lõpetades kuulan taas oma enesetunnet.

Mida ma praegu tunnen?

Ma suhtun oma kehasse armastuse ja austusega.

Ma valin toidu, mis toidab minu keha, mitte ei kurna seda.

Toidu, mis annab mulle energiat, muudab mu keha tugevaks, kergeks ja elujõuliseks.

Ma olen sügavalt tänulik võimaluse eest kogeda rahulolu ja küllastust iga suutäiega.

Ma olen tänulik jõu ja energia eest, mida toit mulle annab.

Ma tänan ennast tähelepanelikkuse, teadlikkuse ja hoolivuse eest iseenda suhtes.

Ma olen tänulik oma kindla kavatsuse eest luua endale kerge, terve ja energiline elu.

Ma armastan ennast.

Ma toetan ennast.

Ma hoolitsen enda eest alati.

Siin ja praegu.