Idu on elu algus ja alus

Iga võrse saab alguse idust. Väikesest hetkest, kus elu ärkab ja hakkab liikuma valguse poole. Kodus kasvatatud võrsed kannavad endas seda puhast algust – need ei ole kiirustanud ega rännanud, vaid kasvanud rahulikult sinu enda köögis.

Petri tassides ja emailist kandikutel kasvatamine teeb võrsete tärkamise nähtavaks ja teadlikuks. See on lihtne ja loomulik viis tuua oma igapäevaellu värskust, kohalolu ja elujõudu – otse allikast.

Mis vahe on mullal ja substraadil?

Võrseid saab kasvatada kahel peamisel viisil:

• mullas

• substraadil (ilma mullata)

Substraadil kasvatamine tähendab, et muld on asendatud materjaliga, mis:

• hoiab niiskust

• annab seemnele toe

• ei sisalda toitaineid (seeme kasutab oma varusid)

Väike ports – rahulik algus ja hea jälgitavus

Väikese koguse idandamine sobib hästi siis, kui idanemine on osa igapäevasest rütmist. See on hea valik nii üksikule inimesele kui ka neile, kes tahavad protsessi teadlikult jälgida ja õppida seemneid tundma.

Kui idaneda väikeste portsudena, on lihtsam hoida idanemine korrastatuna. Seemneid saab panna idanema erinevatel päevadel – nii tekib loomulik rütm, kus osa idandeid on alles alguses ja teised juba kasutusvalmis. See annab võimaluse katsetada erinevaid sorte ning märgata, kuidas iga seeme käitub.

Alusta esmaspäeval, uus kogus pane idanema teisipäeval, järgimine kolmapäeval ning selleks ajaks hakkavad esmaspäeval pandud seemned juba idanema ja osa ka rohelisi idulehti näitama.  Väikeste koguste kaupa idanamisel saad saad saagiks eri sorti ja ka erinevat värvi võrseid, ja näed, kui kõik on värsked.

Väikese koguse puhul on lihtsam kontrollida niiskust ja puhtust ning märgata muutusi juba varakult. See sobib hästi värskelt tarbimiseks ja olukordadesse, kus soovid idandeid pigem sageli, aga väikestes kogustes.

Väikesed portsud on ka hea valik siis, kui kasutad madalamaid või väiksemaid anumaid – näiteks Petri tasse või väikseid kausse –, kus idanemine toimub nähtavalt ja vaikselt, ilma liigse sekkumiseta.

Suurem kogus – kui tahad korraga rohkem

Suuremate koguste idanemine sobib hästi siis, kui idandeid kasutatakse regulaarselt ja mitmel viisil. Kui tead, et võrseid või idandeid kulub rohkem – salatitesse, võileibadele või mahlaks –, on mõistlik need korraga kasvama panna.

Madalad emailitud kandikud sobivad selleks hästi. Lai pind annab seemnetele ruumi ja võimaldab neil kasvada ühtlaselt, ilma et nad üksteist liigselt suruksid. Samas jääb kogu protsess hästi nähtavaks ning idanemist on lihtne jälgida.

Kui panna suurem kogus idanema korraga, tekib selge rütm: idandid kasvavad koos, valmivad ühel ajal ja neid saab kasutada mitme päeva jooksul. Valmis idandeid võib hoida jahedas, kus need säilitavad oma värskuse ning maitse.

Emailitud kandikud on praktilised ka seetõttu, et neid on lihtne puhastada ja need taluvad niiskust. Samas on need visuaalselt rahulikud ja ajatud, sobides hästi ka avatud riiulile või tööpinnale.

Anum	Sobivad seemned	Milleks sobib
Petri  tass (väike kogus)	Lutsern, brokoli, redis, sinep, ristõieliste segud, rukola	Katsetamiseks, idanemise jälgimiseks, väikese koguse värskeks tarbimiseks
Emailitud madal kandik (suurem kogus)	Päevalill, hernes, munguba, asukiuba, tatar, nisu, oder	Regulaarseks kasutuseks, suurema koguse kasvatamiseks, salatitesse ja mahlaks

Kuidas võrsed kasvavad – samm-sammult

Võrsete kasvatamine algab puhtusest – idandamisnõud ja käed peavad olema puhtad ning kasutada tuleks värsket vett. Seemned leotatakse üleöö või kuni 24 tundi, vajadusel vett vahetades, et äratada seeme ja käivitada kasv.

Petri tassis või emailist kandikul kasutatakse niisket substraati, näiteks filterpaberit, majapidamispaberit või õhukest looduslikku kangast. Substraat peab olema ühtlaselt niiske, kuid mitte vees ujuv – kõige parem on niisutada pihustiga. Leotatud seemned jaotatakse ühtlase kihina, mitte liiga tihedalt.

Alus kaetakse kaane või teise anumaga, et hoida niiskust ja luua kasvuhooneefekt. Esimestel päevadel hoitakse võrsed hämaras või pimedas, ilma otsese päikeseta. Kui võrsed ilmuvad, viiakse need päevavalguse kätte – valgus käivitab klorofülli ja rohelise värvuse tekke.

Kasvu ajal kontrollitakse iga päev niiskust ja lõhna: halb lõhn viitab liigsele märgusele. Tavaliselt valmivad võrsed 8–10 päevaga, soojas kiiremini ja jahedas aeglasemalt. Valmis võrsed on rohelised, sirged ja tugeva juurestikuga.

Kui soovid võrseid kasvatada oma köögis, leiad siit sobivad Petri tassid ja emailist kandikud.