Kadrioru ajajoon: vallutused, sõjad ja suvemõisad

1200–1600: Eesti rannik ja Tallinna ümbrus – vallutused ja võimud

• 1219 – Taani kuningas Valdemar II vallutab Tallinna.

• 1227–1346 – Lõplik võim liigub Saksa ordule ja piiskopkondadele.

• 1346 – Taani müüb Harju- ja Virumaa Saksa ordule.

• 1561 – Rootsi riik võtab Tallinna oma kaitse alla (Liivi sõja ajal).

• 1600–1609 – Rootsi kindlustab oma võimu Põhjasõdade eelkäiguna. Kadrioru piirkond on sel ajal veel linnaäärne looduslik rannaala, mida kasutatakse:

  • karjamaana,

  • puidu ja kivi kogumiseks,

  • mõne väikese talu- või suvemaja asukohana.

    
    

1600–1690: esimesed suvemõisad Tallinna idaosas

• 17. sajandil hakkavad Tallinna saksa päritolu kaupmehed ja aadlikud rajama linna äärde väikeseid suvemõisaid (Sommerhäuser).

• Kadrioru piirkonda kujunevad:

  • puidust suvemajad,

  • väikesed aiad,

  • viljapuusalud,

  • vaiksed mereäärsed kinnistud.

Kadriorg ei ole veel nimi – see on “linnast väljas olev suvituskoht”.

1700: Põhjasõja algus

• Puhkeb Suur Põhjasõda (1700–1721) – Rootsi suurvõimu ja Venemaa vaheline konflikt.

• Peamine vastasseis:

  • Rootsi suurriik vs

  • Vene tsaar Peeter I, kes soovis pääsu Läänemere äärde ja kontrolli kaubateede üle.

Peeter I eesmärk oli selge: murda Rootsi võim Läänemere ääres ja rajada Vene riigile merevärav Euroopasse.

1710: Tallinna alistumine Venemaale

• August 1710 – Tallinna raad kapituleerub Vene vägedele pärast pikka ja rasket katkuepideemiat.

• Peeter I kinnitab linnaelanikele:

  • religioonivabadust,

  • privileegide säilimist,

  • linna iseseisva valitsemiskorra jätkumist.

Tallinn läheb Venemaale, kuid kohalike omandisuhted ja suvemõisad jäävad esialgu omanikele.

1710–1715: Peeter I avastab Kadrioru

• Peeter hakkab Tallinna regulaarselt külastama.

• Ta üürib ühe kohaliku suvemõisa, mis asus Kadrioru oru piirkonnas.

• Omanik keeldub sellest mõisast loobumast — isegi tsaarile.

Peeter mõistab, et:

• Kadrioru looduslik asend on erakordselt Euroopalik – mere ja paekalda vaheline org.

• See ala on strateegiline – lähedal linnale ja sadamale.

• See sobib ideaalselt uue tüüpi vene lääneliku kultuurikeskuse rajamiseks.

1718: Kadrioru palee maatüki ost

• Kui esimene suvemõis ei olnud müügiks, ostis Peeter I kinnistu, mis asus selle lähedal ja pakkus looduslikult paremat paigutust.

• Ta kutsub Itaalia arhitekti Niccolò Michetti, kelle käekiri oli tugevalt barokne ja selgelt Euroopale suunatud.

See ei olnud juhuslik: Peeter tahtis ehitada manifesti – mitte vaid residentsi.

1718–1725: Kadrioru palee ehitamine

• Rajatakse barokne loss, mis pidi näitama:

  • Vene riik suudab ehitada sama elegantselt kui Lääne-Euroopa,

  • Peeter on toonud oma riigi uuele tasemele,

  • Tallinn on nüüd osa suurriigi läänelikust projektist.

• Samal ajal kujundatakse park, alleed ja märgistus, mis muudavad piirkonna kultuuriliseks keskuseks.

1721: Põhjasõja lõpp – Uusikaupunki rahu

• Rootsi kaotab suure osa Läänemere provintsidest.

• Eesti, Liivimaa ja Ingerimaa kinnitatakse ametlikult Vene keisririigi koosseisu.

• Kadriorg muutub Venemaa jaoks üheks oluliseks sümbolpaigaks uuel läänesuunalisel mererindel.

Kokkuvõtlikult

1200–1600 – Tallinna ümbruses vahetuvad vallutajad: taanlased, ordu, rootslased. Kadriorg on looduslik linnatagune ala.

1600–1690 – Tekivad esimesed saksa päritolu suvemõisad, vaikne suvituspiirkond.

1700 – Algab Suur Põhjasõda (Rootsi vs Venemaa).

1710 – Tallinn alistub Vene vägedele.

1710–1715 – Peeter I üürib suvemõisa Kadriorus, kuid ei saa seda omandisse.

1718 – Peeter ostab teise kinnistu ja alustab palee rajamist.

1721 – Rahuleping lõpetab Põhjasõja; Eesti kinnistub Venemaale. Kadriorg saab kultuuriliselt ja poliitiliselt oluliseks paigaks.

See blogipostitus on loodud siirast huvist ajaloo vastu ning ei pretendeeri olema akadeemiline või täielikult faktiline ajalookäsitlus.