Kui katkine ilu muutub kantavaks poeesiaks.

Unustatud portselanikillud – kunagi osa vaiksetest hommikusöökidest või pärastlõunastest teetseremooniatest – on nüüd sündinud uuesti õrnadeks eheteks. Stiliseeritud linale, puidule ja pehmesse varju, kannavad need killud endas vana uueks saamise vaimu – ajahõnguline sosin, mida võib kanda endaga kaasas, vastu nahka.