Eesti klaasitööstuse ajajoon – Hütist Tarbeklaasini
Eesti klaasitööstuse ajalugu ulatub peaaegu nelja sajandi taha. Väikestest metsade keskel tegutsenud klaasikodadest kasvasid välja peeglivabrikud, tööstuslik klaasitootmine ning lõpuks Eesti 20. sajandi tuntud klaasidisain.
Sellel ajajoonel liigume läbi Eesti klaasitööstuse olulisemate paikade ja ettevõtete – Hütist ja Rõikast Meleski, Eidapere, Järvakandi, Lorupi ja Tarbeklaasini.
1628–1664 · Hüti klaasikoda
Eesti klaasitööstuse algus
Hiiumaal tegutsenud Hüti klaasikoda peetakse Eesti esimese klaasitööstuse alguseks. Klaasikoda rajati Jakob De la Gardie valdustes ning seal valmistati pudeleid, aknaklaasi ja lihtsamaid klaasnõusid.
18. sajand · Mõisate klaasikojad
Klaasi valmistatakse juba mitmel pool Eestis
Eesti mõisate juurde rajati 18. sajandil mitmeid väiksemaid klaasikodasid. Tootmiseks oli vaja palju puitu ahjude kütmiseks ning sobivat liiva, mistõttu paiknesid klaasikojad sageli metsarikastes piirkondades.
Paljud neist töötasid vaid mõne aastakümne.
1770. aastad · Tõrna ja Kamari
Klaasist peeglini
Põltsamaa piirkonnas rajati Tõrna klaasiahi ja Kamari peeglivabrik. Need ettevõtted olid olulised eelkäijad hilisemale Rõika-Meleski suurele klaasi- ja peeglitööstusele.
1792–1795 · Rõika-Meleski
Algab Eesti suuremahuline klaasitööstus
Võisiku mõisa maadele rajati Rõika-Meleski peeglivabrik.
Meleskis toodeti klaasi, Rõikal seda lihviti ja valmistati peegleid. Ettevõttest kujunes 19. sajandil üks Eesti olulisemaid klaasitööstusi.
19. sajand · Meleski ja Rõika hiilgeaeg
Eesti klaas jõuab suure tööstuseni
Rõika-Meleski toodangut valmistati juba märkimisväärsetes kogustes. Klaasitootmine ei olnud enam väike käsitöönduslik ettevõtmine, vaid organiseeritud tööstus.
Meleski nimi jääb Eesti klaasitööstusega seotuks veel enam kui sajandiks.
1920. aastad · Uus Eesti klaasitööstus
Iseseisev Eesti vajab oma klaasi
Pärast Eesti Vabariigi sündi hakati klaasitööstust moderniseerima. Arenes kohalik toorainebaas, kasutusele võeti Piusa liiv ning koolitati uusi klaasimeistreid.
Selle perioodi oluliste nimede hulka kuuluvad:
Meleski · Eidapere · EKO · Järvakandi
1920.–1930. aastad · Eidapere
Klaasivabrik ja klaasimeistrite kool
Eidapere kujunes sõdadevahelisel ajal üheks oluliseks Eesti klaasitootmise keskuseks. Seal tegutses ka klaasitööstuskool, kus koolitati uusi oskustöölisi.
1920.–1930. aastad · EKO
Eesti Klaasitööstuse Osaühisus
EKO oli üks sõdadevahelise Eesti klaasitööstuse ettevõtteid ning selle toodang kuulub tänapäeval Eesti varase tööstusliku tarbeklaasi ajalukku.
1924–1933 · Johannes Lorup Meleskis
Meleskist algab Lorupi lugu
Enne oma kuulsa Tallinna klaasivabriku rajamist rentis Johannes Lorup Meleski klaasivabrikut.
Meleskis omandatud kogemused, väljaõppinud töölised ja tootmise arendamine panid aluse järgmisele suurele peatükile Eesti klaasiajaloos.
1930. aastad · Järvakandi
Uus suur klaasitööstuskeskus
Järvakandist kujunes üks Eesti tähtsamaid tööstusliku klaasi tootmise keskusi.
Kui Lorupi ja hilisema Tarbeklaasi puhul mõtleme sageli vaasidele, kaussidele ja joogiklaasidele, siis Järvakandi nimi seostub tugevalt ka leht-, pudeli- ja pakendiklaasiga.
1934 · Johannes Lorupi klaasivabrik
Tallinnasse sünnib moodne klaasivabrik
Johannes Lorup avas Tallinnas Koplis oma klaasivabriku.
Valmistati joogiklaase, karahvine, vaase, kausse, pudeleid, purke ja arvukalt muid tarbeesemeid.
Lorupi toodangust saab Eesti 1930. aastate klaasitööstuse üks tuntumaid sümboleid.
1937 · Eesti kristall
Lorup avab kristalliosakonna
Lorupi tehases alustatakse kristalli tootmist.
Lisaks tööstuslikule tootmisele muutub järjest olulisemaks esemete teadlik kujundamine. Klaasnõu ei ole enam ainult praktiline tarbeese – sellest saab disainiobjekt.
1930. aastate lõpp · Eesti klaasidisaini sünd
Klaasitööstus ja kunstiharidus hakkavad järjest enam kokku puutuma. Tekivad esimesed professionaalselt kujundatud Eesti klaasesemed ning klaasidisainerid.
Üks selle perioodi olulisi nimesid on Agnes Ney, keda peetakse Eesti esimeseks professionaalseks klaasidisaineriks.
1940 · Lorupi tehas natsionaliseeritakse
Nõukogude okupatsiooni järel Johannes Lorupi ettevõte natsionaliseeritakse.
Eraettevõttena tegutsenud Lorupi klaasivabriku ajastu lõpeb.
1941 · Tarbeklaas
Lorupi tehas saab uue nime
Endisest Lorupi klaasivabrikust saab Tarbeklaas.
Seetõttu ei ole Lorup ja Tarbeklaas Eesti klaasiajaloos kaks täiesti eraldiseisvat maailma. Tarbeklaasi tootmise taga oli sama Tallinna tehas, mille oli rajanud Johannes Lorup.
1950.–1980. aastad · Tarbeklaasi kuldaeg
Eesti klaasist saab Eesti disain
Tarbeklaasis töötavad kunstnikud, kelle loodud esemed jõuavad kümnetesse tuhandetesse kodudesse.
Selle perioodi oluliste klaasikunstnike ja disainerite hulka kuuluvad näiteks:
Helga Kõrge · Ingi Vaher · Pilvi Ojamaa · Mirjam Maasikas · Eino Mäelt
Vaasid, kausid, kannud, karahvinid ja joogiklaasid, mida tänapäeval vanakraamipoodidest ja kodudest leiame, on ühtlasi osa Eesti disainiajaloost.
1990. aastad · Tarbeklaasist Skankristallini
Pärast Eesti taasiseseisvumist muutus ka vana Tarbeklaasi tehase saatus. Ettevõte erastati ning tootmine jätkus uute omanike ja nimede all.
Üheks neist sai Skankristall.
2001 · Lorupi nimi tuleb tagasi
Skankristall võtab taas kasutusele ajaloolise Lorupi kaubamärgi.
Peaaegu seitsekümmend aastat pärast Johannes Lorupi Tallinna tehase rajamist ilmub tema nimi taas Eesti klaasitoodangule.
2002–2007 · Ühe pika tööstusloo lõpp
Peaaegu 400 aastat Eesti klaasi
Skankristall läheb pankrotti, kuid klaasitootmine vanas tehases erinevates vormides veel mõnda aega jätkub.
Tootmine Johannes Lorupi 1930. aastatel rajatud tehases lõpeb 2007. aastal.
1628 Hüti → Rõika-Meleski → Meleski → Eidapere → EKO → Järvakandi → Lorup → Tarbeklaas → Skankristall → 2007
Eesti klaasitööstuse lugu kuulub meie tööstus- ja disainiajaloo põnevamate peatükkide hulka. Selle taga on sajandeid klaasipuhujaid, lihvijaid, vormimeistreid, tööstureid ja disainereid ning terve rida klaasikodasid ja vabrikuid, millest osa on tänaseks peaaegu unustatud.
Comments