Keri tuletorn – Soome lahe kivine valvur

Soome lahe keskel, kuus kilomeetrit Pranglist põhja pool, kõrgub kivine maatäpp – Keri saar. See on vaid mõnisada meetrit pikk ja lai, ent tema kõhukas tuletorn on juba üle 300 aasta juhatanud meremehi pimeduses. Saar ise on inimtühi, aga mitte hüljatud – siin valitsevad meri, tuul ja üksikud vabatahtlikud, kes hoiavad saart ja majakat elus.

Ajalugu ja arhitektuur

Keri tuletorni lugu sai alguse Peeter I käsul 1718. aastal, kui ta andis korralduse rajada kivine tuletulba saar, mille otsas põleks tuli Vene laevastiku juhatamiseks. Esimene puidust tuletorn valmis 1723. aastal ning hakkas aasta hiljem tööle küünalde ja õlilampidega.

Arhitektuuri eripära – trepp, mis viib eikuhugi

1718. aastal andis Peeter I käsu Keri saarele tuletorn rajada. 1800-ndal aastal alustati kivitorni rajamist kavandati see massiivse kivisambana. Töömehed alustasid ehitust suurejoonelise trepiga, mis pidi tõusma torni südamesse. Ent varsti selgus, et meremeestele on tuld vaja kiiremini, kui kivisein kerkida jõuab. Nii jäeti kiviosa pooleli, pandi kaared peale ja jätkati puittorni ehitusega. See andis majakale tema iseloomuliku, kõhuka silueti. Sellest ajast peale on torni sees trepp, mis katkeb – ei vii enam kuhugi.

Praeguse kuju sai Keri majakas 1858. aastal, mil puidust konstruktsiooni asemele püstitati Peterburis valmistatud metalltorniosa ning laternaruum, mis valmis Pariisis.

Kuigi ehituslikult võimas, on torn olnud habras – põhjakülg varises 1990. aastal kokku ning sajandivahetuseks oli kogu ehitis varisemisohtlik. Alles 2021. aastal saadi rahastus põhjalikuks taastamiseks ning 2024. kevadest on Keri tuletorn taas avatud külastajatele.

Inimesed ja elu saarel

Läbi aegade on Keri saarel elanud vaid piirivalvurid ja majakavahtide pered. Viimane ametlik majakavaht lahkus 2002. aastal, jättes saare inimtühjaks. Ent kohe leidus inimesi, keda võlus üksildane saar ja selle lugu.

Nii sündis Keri Selts – vabatahtlike ühendus, kes on üle 20 aasta hoidnud saart ja majakat elus. Navigatsioonihooajal võetakse külalisi vastu vabatahtlike majakavahina – nädal korraga elatakse saarel, tervitatakse külalisi ja jutustatakse lugusid. See on unikaalne kogemus: elada nädal kivisel maatükil, kus aeg kulgeb teises rütmis.

Põnevad faktid Keri saarelt

• Maailma esimene gaasiga töötanud majakas – 1906. aastal avastati Keril maagaasi ning aastani 1912 töötas tuletorn just sellel kütusel. Saarel süttis ka Eesti esimene gaasipliit.

• Nautofon ehk udusireen – 19. sajandi lõpul varustati majakas võimsa udusireeniga, mille hüüd kostis veel 1970.–1980. aastatel. Alles on juhtpaneel ja mehhanismid, mis andsid sireenile oma rütmi.

• Sõjajäljed – torn kannab endas ka kuulide ja pommitamiste märke, mis meenutavad sõjaaja pingeid.

• Kirsimets – kuigi saar on kivine, on seal kasvamas väike metsik kirsisalu – ootamatu ja poeetiline vaatepilt keset merd.

  
  

Tänapäeval

Täna vilgub Keri tuletorn moodsate LED-laternate abil: 13 sekundit pimedust ja 2 sekundit valgust – nähtav 11 meremiili kaugusele. See on korraga nii meresõiduohutuse märk kui ka osa meie kultuuripärandist.

Keri saar on eriline – inimtühi, aga samas täis lugusid. See on paik, kus aeg seisab ja meri räägib. Vabatahtlike majakavahide töö tagab, et torn püsib ja külalised saavad osa selle ainulaadsest õhustikust.

Saar ja lihtsad esemed

Mere keskel, tuulte ja lainete vahel, tekib eriline tunne.

Kui inimene jääb üksinda, ilma igapäevaelu saginata, muutuvad lihtsad asjad kõige väärtuslikumaks – soe vesi, valgus, nuga, toidunõu, väike peegel. Üksikul saarel mõistad, et elu hoiab koos just see, mis on lihtne ja käepärane.

Kui mõelda, millised asjad aitavad inimesel üksikul saarel toime tulla, siis ei pruugi need olla suured ega keerulised. Vana emailist seebialus, pesemiskauss või tugev kruus on väärtuslikud just oma lihtsuses. Need samad esemed, mida kasutati sajandeid tagasi, kõnetavad meid ka täna.

Selle mõttega oleme oma poes TallinnVintage kogunud esemeid, mis kannavad sama ajatut tunnet:

• Emailist seebialused ja pesemiskausid – justkui otse majakavahi pesuruumist.

• Mereteemaline keraamiline lõikelaud – meenutuseks mereäärsest toidulauast, kus lihtne kala ja leib olid peamised road.

• Emailist nõud ja kruusid – vastupidavad, valged ja täpilised, valmis igaks matkaks või üksildaseks hommikuks terrassil.

Kas sina julgeksid olla nädal üksi saarel?