Ristna tuletorn: Eiffeli varjatud pärand Hiiumaal

Ristna neem on olnud tormine ja ohtlik, kuid juba 150 aastat on sealne tuletorn hoidnud meresõitjaid ja juhatanud hiidlasi koduteele. Selle torni lugu on eriline – ta ei sündinud mitte kohalike meistrite käe all, vaid Pariisis Gustav Eiffeli tehases. Seal valmistati detailid, mis meritsi kohale toodi ja Ristnas kokku pandi.

Eiffeli torn valmis 1889. aastal Pariisi maailmanäituseks (Exposition Universelle), mis tähistas Prantsuse revolutsiooni 100. aastapäeva.

Ehitus kestis vaid 2 aastat, 2 kuud ja 5 päeva – algas jaanuaris 1887 ja lõppes märtsis 1889.Arhitekt Gustave Eiffel (täpsemalt tema inseneribüroo) projekteeris torni, mis sai kohe nii imetluse kui kriitika osaliseks.

Ristna tuletorn aga valmis juba 1874 – seega 15 aastat enne Eiffeli torni. Ja just seda fakti kasutatakse sageli kui kõnekat viidet: Ristna oli omamoodi „eelsoojendus“ Eiffeli hilisemale maailmakuulsale teosele.

Eiffeli varane looming sai hiljem inspiratsiooniks tema suurteosele – Pariisi Eiffeli tornile. Kui metallist keerdtrepid ja sõrestikud Eiffeli kuulsas tornis on tänaseks osaliselt kadunud, siis Ristnas seisavad need siiani – oma kaunistustega, oma salapärase vormiga.

Ristna torn on näinud sõdu. Esimeses maailmasõjas tulistasid Saksa laevad sellesse sadu mürske, kuid torn jäi kindlalt püsima. Hiljem kaeti ta betoonkestaga, mis varjas metallist ilu, ent sees ja ülal galeriis on detailid tänini nähtavad – nagu pitser ajaloost.

Kui Eestisse tulla merd mööda, on Ristna tuli esimene värav kodumaale. See on navigatsioonimärk ja emotsionaalne piir – hetk, mil võõras meri saab omaks ja rändaja teab, et on jõudnud koju.

Ja ehkki aasta hiljem püstitati saare põhjatippu Tahkuna tuletorn – elegantne ja kõrge valge majakas –, jääb Ristna alati Hiiumaa läänepoolseks valvuriks, kes tervitab tulijat esimesena.