Tallinna sihi tuletornid – valgusjooned linna ja mere vahel

May 23
2 min read

On linnu, mida ei saa mõista ilma mereta. Ja on merelinnasid, mida ei saa lugeda ilma tuledeta.

Tallinn kuulub nende hulka.

Enne tuletorne – Oleviste torn kui esimene sihtmärk

Juba 16. sajandil kasutasid meremehed Tallinna sadamasse navigeerimiseks linna siluetti. Kõige olulisemaks orientiiriks oli Oleviste kiriku torn, mille järgi sai hinnata nii kaugust kui suunda. Linn ise oli merelt vaadates märk.

Kuid ajapikku muutus mereliiklus tihedamaks, laevad suuremaks ja täpsus olulisemaks. Vaja oli sihipäraseid tulesid.

Tallinna alumine tuletorn – Valge majakas

Tallinna sihi alumine tuletorn valmis 1806. aastal. Alguses oli see nelinurkne ja valge – sellest ka rahvapärane nimi valge majakas. 1839. aastal lisandus kaheksatahuline tornikiiver, mis andis tornile elegantsema ja äratuntavama kuju.

Kuigi torni enda kõrgus on vaid 18 meetrit, asub see paekiviklindil – seetõttu paikneb tuli merepinnast 49 meetri kõrgusel ja on nähtav kuni 19 meremiili kaugusele.

Tsaariajal pöörati erilist tähelepanu ka väljanägemisele. Torni ette rajati puitterrass ja välitrepp – tänaseks on sellest säilinud metallrõdu. Aastate jooksul on torn olnud eri värvi: valge, oranž, kollane, roheline. 1932. aastal värviti see punaseks.

Fresnelli lääts ja valguse täpsus

20.- sajandi alguses kasutati tuletornis Pariisist toodud Fresnelli läätsi – tehnoloogilist ime, mis koondas valguse täpseks ja kaugele nähtavaks kiirguseks. Need läätsed on alles tänapäevani.

Kuigi nüüdseks töötavad tornides kaasaegsed LED-lahendused, elab vana süsteem edasi nii füüsiliselt kui vaimselt – võimaliku varulahendusena ja ajaloolise kihistusena.

Tallinna ülemine tuletorn – Punane majakas

Umbes 1,5 kilomeetri kaugusele alumisest tornist rajati 1835. aastaks ülemine tuletorn. Esialgne puitsõrestikuga torn oli punane rohelise katusega – sellest ka nimi punane majakas.

Tänane mustvalge, sihvakas paekivist torn valmis 1896. aastal. Selle kõrgus on 40 meetrit ning tuli on nähtav kuni 23 meremiili kaugusele.

Koos alumise torniga moodustab see Tallinna liitsihi – nähtamatu sirgjoone, mida merelt vaadates jälgides saab ohutult Tallinna lahte siseneda ja vältida madalaid. Kui merelt vaadates paistsid mõlema torni tuled täpselt ühel joonel, teadis laevakapten, et kurss Tallinna sadama suunas on õige ja ohutu.

Tuletornide linnak ja kihistused

19.- sajandil ei olnud tuletorn üksik objekt. Selle ümber paiknes terve majakalinnak: elamu, petrooleumiait, saun, kaev, kelder, välikäimla. Hiljem lisandusid generaatorihooned ja tehnilised rajatised.

Aja jooksul on need kihistused muutunud – tsaariajast nõukogude perioodini, sealt tänasesse päeva. Endine majakavahi elamu võib nüüd olla koduks ajakirjanikule, loomeinimesele või perele.

Lasnamäe tänavanimedki räägivad sellest loost: Valge tänav, Punane tänav, Majaka tänav, Tuletorni tänav.

Merekultuur maastiku osa

Tuletornid ei seisa üksi. Nad kuuluvad laiemasse merekultuurimaastikku koos sadamate, lautrite, päästejaamade ja võrgukuuridega.

Kui need tuled kustuksid, kaoks midagi enamat kui navigatsioonimärk. Kaoks osa linnamälust.

Sarnane tunne elab edasi ka vanades esemetes — kulunud metallis, vanades kaamerates, emailnõudes ja detailides, millel on oma aeg ja iseloom. Kui sind kõnetavad vanad sadamalinnad, mereline nostalgia ja ajaga väärikaks muutunud esemed, võid piiluda ka TallinnVintage veebipoodi — sinna kogunevad leiud, mis sobiksid justkui mereäärsesse puitvillasse või vanasse tuletornivahi majja.